Youngeun (Rosaria): „Ma tahan teiste heaks töötada.“
Tere, minu nimi on Youngeun Choi ja ma elan Soulis, Lõuna-Koreas. Praegu õpin Souli ülikoolis linnasotsioloogiat.
Sotsioloogina meeldib mulle kõige rohkem paljude inimestega rääkimine, erinevate arvamuste kuulamine ja seejärel lühidalt kirja panemine, et omaette mõtteid korrastada.
Inimeste unistusi ja püüdlusi on raske kokku võtta, sest need muutuvad ajas. Kuid ma tahan rääkida paljude inimestega ja jagada erinevaid arvamusi. Tahan töötada koos teistega ja teiste heaks, selle asemel, et üksi töötada.
Mul on üks lähedane sõbranna, kes on usklik. Ma arvan, et tänu temale tekkis mul loomulikult huvi usu vastu. Koos sõbrannaga hakkasin ülikoolis osalema katoliku klubis, käisin kirikus ja õppisin palju uusi asju. Temast saab minu ristiema, kui mind ristitakse, ja ma olen talle väga tänulik.
Minu perekond ei ole usklik, kuid mind puudutas nende toetus, kui ütlesin, et ma saan ristitud.
Eelkõige näitas mu ema üles huvi katoliikluse vastu ja ütles, et see meeldib talle, sest see annab talle tugeva tunnetuse Jumala kohalolust. Pereliikmed tegid kindlaks, kus asub katedraal minu kodulinnas, ja toetasid mind. Siis mu kahtlused kadusid ja ma otsustasin end lasta viivitamata ristida.
Ma ei tea usust veel suurt midagi, aga mulle meeldib ütlus „Armasta oma ligimest nagu iseennast“. Samuti mõtlesin, et tahaksin sama suurt südant nagu Jeesusel ning armastada teisi ja hoolida teistest sama palju kui iseendast. Ma tahan ka rohkem õppida. Aitäh, et minu eest palvetate!
Junwoong (Alvaro): „Jeesuse lõputu armastus üllatas mind.“
Minu nimi on An Junwoong ja mind ristitakse eelseisva ülestõusmispühade vigiilia ajal paavsti juuresolekul Alvaro nimega. Olen pärit Koreast, kuid olen elanud Hiinas 19 aastat, alates üheaastasest peale, enne kui kolisin tagasi Koreasse. Praegu omandan doktorikraadi arvutiarhitektuuris pärast elektrotehnika õpinguid.
Tulevikule mõeldes tahan saada kellekski, kes pakub andmekeskustele optimeeritud arvutiarhitektuure, kasutades oma teadmisi selles valdkonnas. Aga kõige rohkem tahaksin olla hea isa.
Kohtusin usuga nii. Elasin Hiinas 19 aastat. Riik on religioonile väga suletud, nii et mul polnud usuelu kogemust. Kümme aastat tagasi, kui kolisin Koreasse ülikooli õppima ja kohtusin Ji-hwaniga, hakkas minu usk ja lähenemine religioonile tasapisi muutuma. Nägin tema siirast ja ausat eluviisi ning tahtsin tema jälgedes käia.
Külastsin Opus Dei keskust, et selle kultuuriga tutvuda ja käisin seal aeg-ajalt. Kord kvartalis, reedeti pärast ülikooli tundide lõppemist, käisime koos Kkottongnae usklikega kahepäevastel vabatahtlike reisidel. Kolm aastat tagasi osalesin rekollektsioonil esimest korda missal ja süvendasin oma soovi usuanni järele.
Aastate jooksul olen näinud, kuidas katoliiklased ja mu keskusest pärit sõbrad teisi armastavad. Ma mõtlesin alati, kuidas saan teisi armastada, ja nüüd tean, kuidas. Alustasin katekismuse tundidega Myeong-dongi katedraalis. Kõige muljetavaldavam tõde, mille ma katehheesi (ristimiseks valmistumine) ajal õppisin, on Jeesuse lõputu armastus. Asjaolu, et Ta päästis vaid ühe kadunud lamba ja ei lakanud kunagi armastamast kuni surma, ülestõusmise ja taevasse tõusmiseni, oli minu jaoks kõige üllatavam tõde.
Tänu UNIV reisile on mul võimalus saada selle aasta ülestõusmispühade vigiilia missa ajal ristitud paavsti poolt Alvaro ristinimega. Ma ei kujuta ette, milline see tseremoonia välja näeb. Olen YouTube'ist 2023. aasta ülestõusmispühade vigiilia videot vaadanud umbes viis korda, kuid see ei tundu mulle ikka veel reaalne. Sellele mõtlemine paneb mind mõistma, kui hästi Jumal mind kohtleb. Olen veidi närvis ja tean, et jah, kindlasti teen ma mõne vea.
Kolmapäeval koos teiste püha Raafaeli poistega toimunud koosviibimisel aplodeerisid nad mulle vaimunustunult. Nüüd tunnen vastutust sama armastusega vastata Kirikule, olles hea kristlane.
