Mu armsad: hoidku Jeesus mu poegi ja tütreid!

Nende päevade jooksul pärast Roomast lahkumist olen tänanud Jumalat eriliselt imepärase pühade osaduse eest. Usust tuleneva kindlusega teame, et oleme üksteisele palju lähemal kui siis kui viibiksime füüsiliselt samas paigas.

Mõnda paika jõudes tundub justkui need meist kes seal on, on alati olnud koos. Sama juhtub ka siis kui lahkume: hüvastijätud on taas üks viis olla koos. Oleme alati kodus ja me saame alati teha Opus Deid ja teenida Kirikut seal, kus iganes me oleme.

Ka neil rasketel aegadel ammutame tugevust reaalsusest, mis seob meid nii lähedalt ning mis on meie isikliku osaduse tulemus Jeesus Kristusega.

Mulle meenuvad sõnad, mis püha Josemaría pani kirja Hondurase saatkonnas ajal, mil ta suutis vaevu liikuda. „Ma olen alati saja kilomeetri kaugusel sellest füüsilisest paigast kus ma olen“ (30, aprill 1937). Ta ütles nii kuna teadis, et on tugevalt seotud ka nendega, kes pole otseselt tema kõrval.

Tean, et võin loota sel reisil läbi USA ja Kanada teie palvele ja rõõmule. Olen seal ühes teie kõigiga; me kohtume iga päev erlisel viisil Pühal Missal.

Teid armastusega õnnistades,

teie Isa

New York, 12. juuli 2019